Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“

Näituse avatakse reedel, 25. oktoobril kell 16!

1938. aasta Meie Maa kirjutas kuidas „kangesti kägisevad“ vankrikoormad Saaremaalt mandrile liikusid, lastiks Kärla kihelkonna meistrite tehtud Saaremaa kuurorttoolid.

Aastal 2024 on olukord vastupidine: „kangesti kägisev“ autokoorem on veerenud Tartust, Eesti Rahva Muuseumist Kuressaarde, Kuressaare Linnusmuuseumisse.

Eesti Rahva Muuseumi näitust  „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ saab Kuressaare linnusmuuseumis vaadata alates 26. oktoobrist kuni 25. maini 2025.

Näitus on esimene Saaremaa Muuseumi uuest näituste sarjast „külaline“.

Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool

Tool oli Eesti taluelamus 18.–19. sajandi vahetusel üks esimesi ja harvu liigutatava mööbli esindajaid. Pikkade pinkide ja järide kõrval muutus see tavaliseks tarbeesemeks alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seetõttu oli toolil talupoja elamises suurem tähendus kui tavalisel tarbeesemel, olles muidu kasina majakraami seas nii konstruktsiooni mitmekesisuse kui ka kaunistuste poolest kõige huvitavam ese.

Eesti Rahva Muuseumis on hoiul üle 370 talutooli. Varaseimad neist on valmistatud 1800. aasta paiku, hilisemad 1930. aastatel. Käesolevale näitusele valitud ligi 70 unikaalset tooli jutustavad ilmekalt ajast, kui tool valmistati ning väärtustest, mida selle valmistaja oluliseks pidas. Tooli materjali valimine ja töötlemine, konstruktsioonilahenduste väljatöötamine, seljatoe kaunistamine ja põhja punumine olid talupojale raske päevatöö kõrval omamoodi meditatiivsed tegevused, vajalik eneseväljendus, milles avaldus nii tegija ilumeel ja silmaring kui ka nutikus ja osavus. Varaseimad toolid polnud mõeldud pereliikmetele igapäevaseks istumiseks. Neid telliti ja kingiti pulmadeks või muudeks perekondlikult olulisteks tähtpäevadeks. Ka hiljem, kui toolid majapidamises juba tavaliseks said, oli neil toas täita esindusroll.

Toolid on näitusesaalis paikkondliku eripära, stiilimõju, vormi või konstruktsiooni iseärasuste põhjal jagatud 13 teemaruumi vahel. Talutoolide kõrval on eksponeeritud ka jõukama rahva stiilipuhtaid toole. Talutoolide valmistamine ja kujundamine peegeldas muutusi inimeste argielus ning viise, kuidas kirikus, mõisas või linnas nähtud uudset mööblit oma võimaluste ja vajaduste kohaselt jäljendati. Tänuväärset infot annavad näitusel eksponeeritud toolid ka puutöö arengu kohta Eestis, võimaldades uurida kasutusel olnud tööriistu ja materjale.

Läbi aegade on tool kandnud mitte ainult inimest, vaid ka oma ajastu väärtusi. Enamikul eksponeeritud toolidest on vanust kaugelt üle sajandi. Nagu auväärses eas inimesedki kannavad nad endas mälestust ühest teisest ajajärgust ning märke oma pikast eluteest. Meil on hea meel seda rikkust teiega jagada.

---

Täname:

Eesti Ajaloomuuseum, Hiiumaa Muuseum, Saaremaa Muuseum, Valga Jaani kirik, Ambla Maarja kirik, Tõnu Kollo

Palume eksponeeritud toolidele mitte istuda. Aitäh!