Mehhiko ja selle helid: põlisrahvaste ja Afro-Mehhiko juurtest Euroopa sünkretismi ja tänapäevani
Esinejad:
Horacio Franco – plokkflööt (Mehhiko)
Daniel Ortega García – klavessiin (Mehhiko)
Koostöös Mehhiko Suursaatkonnaga Helsingis
Programm:
Johann Heinrich Schmelzer (1620–1680)
Sonata Quarta D-duur, tsüklist Sonatae unarum fidium (1664)
Tommaso Antonio Vitali (1663–1745)
Chaconne (algselt sooloviiulile)
Traditsiooniline Mehhiko põlisrahvaste muusika (anonüümne)
Puebla ajaloolise peeglitants
Papantla lendajate tants
Neli Yaqui tantsu: „Chuparahui“ – „Go-I“ – „Paro sin“ – „Hulla Tanahua“ Velación – Tzotzil
Maromeros’e tants – Cora
Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Sonaat E-duur, BWV 1035
Adagio ma non tanto – Allegro – Siciliano – Allegro assai
Daniel Catán (1949–2011)
Encantamiento (1990)
Antonio Vivaldi (1678–1741)
Sonaat op. 2 nr. 4 F-duur
Andante – Allemanda (Allegro) – Sarabanda (Andante) – Corrente (Presto)
Louis-Antoine Dornel (1685–1765)
Chaconne, süidist G-duur flöödile ja basso continuole
Antonio Vivaldi (1678–1741)
Sonaat op. 2 nr. 12 A-moll
Largo – Allemande – Grave – Capriccio (Presto)
Horacio Franco on rahvusvaheliselt tuntud Mehhiko flötist ja dirigent, kelle karjäär on kestnud 44 aastat. Sündinud Mexico Citys 1963. aastal, on ta tänapäeval vaieldamatult tuntuim klassikalise muusika instrumentalist Mehhikos.
Ta avastas oma muusikalise kutsumuse juhuslikult avalikus keskkoolis õppides, kus ta puutus esimest korda kokku nii klassikalise muusika kui ka plokkflöödiga. Hoolimata vanemate vastuseisust järgis ta oma sisemist kutset ja astus 13-aastaselt Riiklikku Konservatooriumi. Sel ajal puudus Mehhikos plokkflöödi esituse jaoks formaalne programm. Oma soolodebüüdi tegi ta Konservatooriumi kammerorkestriga 14-aastaselt Palacio de Bellas Artes’is ning hakkas 16-aastaselt õpetama konservatooriumis ja Escuela Superior de Música’s, kus ta õpetas ühe aasta.
Ta võeti vastu Amsterdami Konservatooriumi Walter van Hauwe’i – tollal maailma tuntuima plokkflöödiõpetaja ja esitaja – juurde, teenides 1985. aastal magistrikraadi cum laude.
Mehhikosse naastes jätkas Franco õpetamist oma alma mater’is ja veetis 15 aastat professorina Riiklikus Muusikakoolis. Ta jätkab täiskohaga õpetamist Riiklikus Konservatooriumis. Ta oli otsustava tähtsusega plokkflöödi tõstmisel Mehhikos haridusvahendist austatud professionaalseks instrumendiks, mis sobib nii kaasaegseks muusikaks kui ka varajaseks muusikaks keskajast, renessansist ja barokist. Aja jooksul tutvustas ta instrumenti ka teistes muusikastiilides, nagu populaarne, traditsiooniline ja džässmuusika.
Ta oli Eduardo Mata juhitud Solistas de México liige ja Trío Hotteterre asutajaliige, millega ta esines laialdaselt kogu Mehhikos. Ta on osalenud suurtes festivalides, nagu Festival Internacional Cervantino, Festival del Centro Histórico Mexico Citys ja Sinaloa kultuurifestival. Rahvusvaheliselt on ta esinenud näiteks Oregoni Bachi festivalil, Indianapolise Festival Music Society’s, mitmetes Belgia linnades ja Europalia 1993-l.
Mehhikosse naasmise järel on Franco tellinud paljudelt tuntud ja alles esilekerkivatelt heliloojatelt plokkflöödile teoseid. Tänaseks on talle kirjutanud üle 100 teose nii Mehhiko kui ka rahvusvahelised heliloojad, kes on oma loomingus plokkflöödi muusikalist keelt uuesti ette kujutanud.
Dirigendina asutas ta esimese Mehhiko barokkansambli, mis kasutas ajastupille: Cappella Cervantina, nüüd Cappella Barroca de México. Viimase 20 aasta jooksul on ta mänginud olulist rolli sellel alal, mis on Mehhikos veel arengujärgus, pühendunud muusikute koolitamisel. Riikliku Konservatooriumi akadeemilise projektina loodud ansambel oli haridusplatvormiks nii vokaal- kui ka instrumentaalkoolituseks varajases ja kaasaegses muusikas. Cappella Cervantina esmaesitas arvukalt Mehhiko heliloojate teoseid ja tõi päevavalgele äsja transkribeeritud teoseid Mehhiko koloniaalajast. Grupp on esinenud laialdaselt üle Mehhiko suurtes festivalides ja rahvusvaheliselt Chicagos (USA), Festival Les Chemins du Baroque’is Prantsusmaal ja mitmes kohas Ühendkuningriigis.
Ta oli ka Capella Puebla barokkorkestri asutajadirektor, mis tegutses aastatel 2003–2005 ja pälvis Mehhikos laialdast kiitust oma silmapaistva kvaliteedi eest.
Franco on loonud märkimisväärse karjääri ühe maailma juhtiva plokkflöödimängijana ja on silma paistnud ka dirigendi, õpetaja ja sotsiaalsete eesmärkide aktivistina. Ta on muutnud klassikalise muusika ja plokkflöödi tajumist Mehhikos ja riikides, kus ta on esinenud. Ta on töötanud uute kuulajaskondade loomise nimel, viies kontsertmuusika ruumidesse ja kontekstidesse, mis sellega traditsiooniliselt seotud ei ole. Ta on ühendanud klassikalise muusika teiste žanritega ilma eelarvamusteta – sealhulgas Mehhiko põlisrahvaste, India, Egiptuse, Aafrika, Sansibari, populaarse ja džässmuusikaga.
Ta on pühendunud ka teavitustööle ja haridusele, jagades oma elukogemusi ja muusikalist teekonda noortega sadade hariduskontsertide kaudu koolides üle Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide. Õpetajana on ta juhendanud noori professionaalseid muusikuid Mehhikos, Euroopas, Iisraelis, Lõuna-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides.
Ta oli esimene Mehhiko solist, kes esines edukalt tuntud orkestritega, nagu Academy of St. Martin in the Fields, Ferenc Liszti Kammerorkester Budapestist, Berliner Symphoniker, Orchestra of the Age of Enlightenment, Tokyo Solisten, Dortmunder Symphoniker, Combattimento Consort, American Composers Orchestra, American Classical Orchestra, City of Birmingham Symphony Orchestra, Hanzemusic, Philharmonia Baroque Orchestra, Montreal Chamber Orchestra, Kibbutzim Orchestra, Georgian Chamber Orchestra, New World Symphony ja paljud teised.
Horacio Franco on toonud Mehhikole suurt tunnustust koostöö kaudu artistidega Euroopast, Aafrikast, Jaapanist, Kanadast, Ladina-Ameerikast ja Ameerika Ühendriikidest. Tema arvukad salvestised hõlmavad barokk-, kaasaegset, populaarset ja fusioonmuusikat. Nende hulka kuuluvad Nuevo Catecismo para Indios Remisos kirjanik Carlos Monsiváis’ga; Lienzos de Viento kahe Chiapase põlisrahvaste muusikuga; Sones de Tierra y Nube Mixe lastebändiga CECAM-ist Santa María Tlahuitoltepecis, Oaxacas; H3A kolme džässmuusikuga; ja Enamorada Travesía poeet Martha Madrigaliga. Need projektid on laiendanud tema haaret universaalse muusikakeele suunas 21. sajandiks.
Tänapäeval on Franco ka silmapaistev avaliku elu tegelane. Ta panustab kommentaatori ja arvamusloo kirjutajana erinevatesse sõltumatutesse uudisteväljaannetesse. Ta on Mehhiko Riikliku Ajaloo ja Kultuurimälu Nõukogu liige ning on teeninud Mexico City Kultuuri Nõuandvas Nõukogus, samuti Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi Kultuuridiplomaatia Nõukogus.
Daniel Ortega García lõpetas kiitusega klavessiini bakalaureuseõppe ja etnomuusikoloogia magistriõppe Mehhiko Riikliku Autonoomse Ülikooli (UNAM) Muusikateaduskonnas.
Ta on spetsialiseerunud 16., 17. ja 18. sajandi klavessiinirepertuaari esitamisele ning tegutseb ka continuo mängijana instrumentaalansamblites. Ta on esinenud erinevates kontserdisaalides, kohtades ja festivalidel Mehhikos ja välismaal, sealhulgas Iirimaal, Prantsusmaal, Monacos, Kuubal, Ecuadoris ja Peruus.
2014. aastal pälvis ta Fondation Turquois’ stipendiumi, et jätkata süvaõpinguid Monaco Vürstiriigi Prince Rainier III Muusika- ja Tantsuakadeemias, kus ta lihvis oma tehnikat klavessiini- ja oreliõppes.
Praegu on ta klavessiini professor ja continuo saatejuht UNAM-i Muusikateaduskonnas. Ta on samas asutuses ka muusikaesituse doktoriõppe kandidaat, uurides ajaloolisi ja kaasaegseid continuo praktikaid.
Lisaks teeb ta koostööd UNAM-i Varajase Muusika Akadeemiaga continuo juhendajana ja on Hispaania-Mehhiko barokkmuusika ansambli Il Furore asutajaliige.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu.
Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.
Piletid müügil Kadrioru Kunstimuuseumis ja Piletikeskuse müügikohtades.
Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint
Eriline tänu: Visit Tallinn, Õhtuleht