ETH Zürichi magistrite visioonid Louis Kahni keskusest ja Oslo AHO arhitektuurikooli semestritööd aktiivse eluaseme võimalikkusest Kuressaares.
Louis I. Kahni Keskus?
Arhitekt Louis I. Kahn on kindlasti läbi ajaloo Eestis sündinud üks tuntumaid ja enim maailmakultuuri mõjutanud isikuid. Tema õpetuse ja loomingu üleilmne tähendus ja suur hulk austajaid igas maailmanurgas on see impulss, mis on julgustanud Louis Kahni Eesti Sihtasutust töötama mitu aastat Kahni Keskuse Saaremaale rajamise ideega.
Kahn on oma loomingu ja õpetusega ajas vastu pidanud, saanud klassikuks ning tema kui vaimse allika juurde pöördutakse üha tagasi. Kuid kus on see allikas, palverännaku koht kuhu tulla?
Kahn armastas rõhutada alguse ja algusest tõe otsimise olulisust. Tema sünnilinn Kuressaare on kahtlemata Kahni teekonna märgiline algus.
Kahni Keskus kannaks positiivset ja tulevikku vaatavat mõõdet, ühendaks nii kohalikke kui rahvusvahelisi kogukondi ja tooks meid olulise vaimse majakana rahvusvahelisele kaardile. Kahni Keskus ühendab endas kõik kvaliteedid ja see on võimalus muuta Saaremaa ja Eesti märgiliselt millekski, millisena teda siiani ei teata.
Kahni Keskuse järgi on ootus ning see on võimalus Saaremaale, Eestile ja meile kõigile.
Visioonid Louis I. Kahni keskusest
Taust:
Saaremaa on ameerika arhitekti Louis I. Kahni sünnikoht. Sellega kaasneb visioon ja võimalus luua Euroopa mastaabis muuseum-kultuurikeskus, mis ulatub traditsioonilisest näitusest kaugemale: kultuurikeskus, mis toimib Louis Kahni intellektuaalse pärandi vahendajana ning arhitektuurihuviliste ja kohalike elanike vahelise suhtluspaigana. Kuressaare laht inspireerib meid – kohalikku konteksti hoolikalt arvesse võttes – kaaluma uusi ruumiprogramme ja uurima kaasaegseid võimalusi muuseumi ümber mõtestada.
Valgus, tuul ja vesi määravad selle paiga genius loci. Põhjamaadele iseloomuliku valgusega loovad need ruumi, millel on erakordne potentsiaal võimsa ja meeldejääva atmosfääri tekitamiseks.
Laiemad visioonid on seotud süvitsi minevate üksikprojektidega, mis aitavad selgelt mõista, kuidas töötada piiratud ja ringlussevõetavate materjaliressurssidega. Lähtudes millestki hoomamatust – lummusest -, läheneme ülesandele materjali, valguse ja ruumi teemade kaudu.
Kuidas saame meie, noored arhitektid, kriitiliselt, kuid optimistlikult kujutada ette sellise paiga tulevikku, leides tasakaalu säilitamise, edasiarendamise ja innovatsiooni vahel? Kuidas saame luua iseseisvaid struktuure, mis ei taanda olemasolevat pelgalt kulissideks ega lammuta seda lihtsalt maha, et tekitada tühjust uue külluse jaoks?
Manifest:
Valminud projektid näitavad erinevaid võimalusi, kuidas Kuressaaret uuesti kultuurikeskusena kujutada. Kõiki neid ühendab läbimõeldud dialoog maastiku ja Saaremaa ainulaadsete tingimustega. Pinnamood, avatud ruum, valgus, tuul ja vesi ei ole vaid taust, vaid neist saavad projekteerimise lahutamatud osad.
Materjalivalik tuleneb samuti kohalikust kontekstist. Üliõpilased uurisid Eestile ja piirkonnale omaseid ressursse, analüüsides nende päritolu, töötlemisviisi ja taaskasutatavust.
Materjale ei mõisteta seega üksnes ehituslikus tähenduses, vaid atmosfääri, identiteedi ning olemasolevate ressursside suhtes teadliku hoiaku kandjatena.
Projektid suhestuvad maastikuga mitmel viisil: sulanduvad ümbritsevasse keskkonda, loovad üleminekuid, tihendavad või avardavad ruume, väärtustades nii olemasolevaid ruumikvaliteete.
Tulemuseks on arhitektuur, mis ei suru end paigale peale, vaid kasvab välja selle kordumatust iseloomust ning loob uusi seoseid maastiku, ruumi ja kasutusviisi vahel. Louis Kahni intellektuaalset pärandit ei käsitleta niivõrd vormilise eeskujuna, kuivõrd tõukena tegeleda materjali, valguse, ruumi ja atmosfääriga sügavuti. Nii on esialgne vaimustus Kuressaarest andnud tõuke mitmetele iseseisvatele projektidele.
Need näitavad, kuidas arhitektuur võib sündida paiga täpsest lugemisest – mitte vastusena, mis midagi peale suruma hakkab, vaid olemasolevate omaduste hoolika ja tundliku edasiarendusena.
Lühikokkuvõte:
Projektid vaatlevad Kuressaaret läbi linna maastiku, ruumiliste eripärade ja kohaspetsiifiliste ressursside. Louis Kahni intellektuaalne pärand ajendab paiga tingimusi arvestades uuesti lahti mõtestama nii materjali, valgust kui ka ruumi. Tulemuseks on arhitektuurilahendused, mis ei suru end olemasolevale peale, vaid arendavad seda tundlikult edasi.
Oslo AHO arhitektuurikooli semestritööd aktiivse eluaseme võimalikkusest Kuressaares
Üliõpilased saabusid Kuressaarde ebatavalise lähtepunktiga. Enne paigaga tutvumist olid nad juba mitu nädalat tegelenud arhitektuuriidee väljatöötamisega, uurides päevavalgust ja struktuuri. Seetõttu oli neil kohale jõudes olemas selge kontseptsioon – ruumiline idee, struktuuripõhimõtted ja kindlad päevavalguse tingimused -, mille kaudu nad said hakata seda paika mõistma.
Õppereis oli protsessi oluline osa. Kuressaares ja selle ümbruses ringi liikudes märkasid üliõpilased kohalikku loodust: hajusat valgust, tasast maastikku, pilliroogu, lubjakivi, tuult ja vett. Neile jäid silma ka kohalikud ehitamis-, harimis-, remondi- ja hooajaliste muutustega kohanemise viisid. Üliõpilaste esialgsed arhitektuuriideed kujunesid viisiks, kuidas neid tingimusi lähemalt uurida, samas pani kohapealne kogemus need ideed proovile ja muutis neid.
(Seminari pealkiri „Paigad, mis loovad õnne” tõstatab laiema küsimuse: mida tähendab hästi elada ja kuidas saab arhitektuur sellele kaasa aidata?)
„Aktiivse eluaseme” teema kaudu omandas tootlikkus üliõpilaste projektides järk-järgult erinevaid tähendusi. Päevavalgust võis mõista kui ressurssi; maastikku kui tootlikku pinnast; arhitektuuri kui raamistikku töötamiseks, kasvamiseks, loomiseks, kogumiseks ja jagamiseks. Projektid tutvustavad uusi arhitektuurilisi ettepanekuid, kuid need arenevad edasi juba tekkinud põhjaliku analüüsi kaudu.
Üliõpilased:
Adena Aanerud, Astri Sunde Brynhildsrud, Roman Diener, Apena Vigdís Egertsdóttir, Hedda Talmoen Emanuelsen, Maëlle Favier, Elsa Sara Lydia Lovisa Fredriksson, Hedda Lie Gullestad, Malwina Jadczak, Emanuel Victor Kjellberg, Odin Mellado Kjørlien, Élia Martí Sancho, Sirin Aune Nordli, Giovanna Peschiera, Anna Stamalkova, Malika Sungatullina, Adrian Bjørkli, Nora Valmestadrød, Olivia Von Zedtlitz-Neukirchen
Juhendajad:
Kathrine Næss, Cathrine Vigander, Sareh Saeidi, Tobias Kristiansen